Kui tihti tekib tavainimesel vajadus tõlkija teenuse järele? Lisavajadused: tavainimene ei kasuta välistehnikat, ei ela välismaal, ei korralda rahvusvahelisi konverentse, ta ei ole raamatu autor, kes kavatseb raamatut and a välja teises riigis, ta ei kohtu lõunalauas inimestega teistest maadest.
Igas ettevõttes võivad juhtimisfunktsioonid olla kasumlikud kui ka kulukad. Uute klientide otsing mõjutab kaudselt kasumit ja on samaväärne ammuste klientide kinnihoidmisega toetades nende huvi koostööks. Uue potentsiaalse suuna väljatöötamine tõotab ka võimalikku kasu. Kuis juba jäävad muutumatuks tegevussuunad, mis tekitavad ainult kulutusi (kantselei pidamiseks büroos, kasulike tarnijate otsingud jms.), siis on õigem need kulud minimiseerida. […]
Kuhu küll progress on jõudnud – kuigi füüsiline töö ei ole kadunud, kuid selle osa tootmises väheneb siiski arenenud maades järjekindlalt. Selleks, et müüa kaupa ei ole küllaldane tagada selle kauba unikaalsete omaduste kogumist. Ei ole küllaldane ka selle reklaamimine kauplustes. Kaubandus on progressi lainel, nagu surfar Austraalia rannikul, sööstab avarustesse … internetis.
Tõlkimine – ei ole viimane instants ja sellele järgnevad mitmel tasemel teksti töötlused, mida saab nimetada ühe terminiga „toimetamine“. Eeltõlge, mis sisaldab töölehel üldist arusaama, teksti mõtet – see on vaid esimene etapp. Siin ei ole niivõrd rõhku asetatud õigekirjale ja kirjavahemärkidele ning lubatud on oluline ebatäpsus terminoloogias. Sellise tõlke eesmärk on – tellijani või […]
Lokaliseerimine. Ilus ja kõlav sõna, mis tähistab programmitoote teksti sisu interneti saidis, igas teises informatsioonis, mis täies ulatuses tuleb üle viia uude kultuuriskeemi, rikkumata seejuures selle algtähendust ja säilitades oma kasulikku efekti. Lokaliseerimine haarab endaga kaasa tõlkijaid, reklaami spetsialiste, juriste ja programmeerijaid. Väga paljud kõrgeklassilised spetsialistid on kaasatud üldistes loomingu protsessides. Miks siis mitte piirduda […]