Majandusliku otsuse langetamine – see on alati valiku võimalus. See on suuna valik, selliste tegurite ja kvaliteetide kombinatsiooni valik , mis võib anda parima tulemuse, seejuures mitte ainult parima absoluutses väärtuses, vaid konkreetseks situatsiooniks. Analüütilise mõtlemise võime on just see, mis eristab juhatajat tavalisest töötajast. Majandusliku otsustamise klassikaline määratlus – see on ressursside ratsionaalne jaotamine nende piiratud tingimustes.
Tehniline tõlge – see on üks tänapäeval kõige nõutavamaid valdkondi keeltevahelises koostalituses. Globaliseerumist maailmaturul on näha ka tööstuses. Tulevase kauba detaile võib toota ühes riigis, kokku pannakse teises, müüki lastakse kaup kolmanda riigi sildi all ja realiseeritakse mingil suveräänsel territooriumil maailmas. Panna kokku muruniidukit laste mänguväljaku detailidest, et see ka töötaks, vaevalt, et see õnnestub. Kuid kirjutada sellele õiget toimivat instruktsiooni või kasutusjuhendit sellisele tootjale – ei ole vajadust, et tarvitada seda toodet kui ka toorainet. Tehniline tõlge on selle ahela vahenduslüli ja nagu on teada, et kett on nii tugev kui tugev on selle kõige nõrgem lüli. Seega võib tõlke tase määrata antud toote kvaliteeti terviklikult.
Mitte just kaua aega tagasi ilmus Idas uus leiutis – «Tele Scouter», mis on väike seadeldis, mis koosneb vööplokist ja analüüsib kõnet ning selle transleerimist ja plokist, mis annab ja suunab silma võrkkestale juba serveris tõlgitud teksti. See on esimene samm ammuste fantastiliste mõtete elluviimiseks, mida ootasid fantastika-teaduse huvilised. Siiski seisab meie ees selliseid tõlkimise mehhaniseerimise samme selles protsessis veel hulgaliselt.
Põhiliselt jaguneb tõlketöö kaheks liigiks: kirjalikuks ja suuliseks tõlkeks. Viimane omakorda sünkroontõlkeks ja järeltõlkeks. Selline klassifikatsioon leiab kasutust mitmes maailma keeles, rõhutades leksikalist osa, siis suuline ja kirjalik tõlge on intellektuaalses tegevuses küllalt erinevad protsessid, mida tuleb käsitleda ka erinevalt.
Ilukirjanduse tekstide tõlkimine – see on kirjalikest tõlgetest kõige keerulisem tõlkimise liik. Peale mõlema keele väga head tundmist, rikkalikule sõnavarale ja keele tunnetamisele, peab tõlk omama kirjanduslikku vaistu, kirjanikule või poeedile omast annet. Paljud suured kirjamehed on alustanud oma teed teistest kultuuridest eelkäijate loomingu tõlkimisega. Möödunud aegade kuulsad kirjanikud lugesid oma kohuseks mitme võõrkeele valdamist s.h. ka juba „surnud“ keelte valdamist, et saaks lugeda šedöövreid originaalis, mis on tuntud kogu planeedil. Tuletades seda meelde, peab mõistma seda, et teha suurepärast ilukirjanduslikku tõlget ei ole see jõukohane ka igale kogenenud tõlkijale.